Kliimakava seire 2025
Käesolev seire annab ülevaate Pärnu kliimakava elluviimise hetkeseisust. Seire eesmärk on hinnata, milliseid tegevusi on vahepealsel perioodil ellu viidud, millised tegevused on töös, kus esineb takistusi või vajadus tegevusi ümber sõnastada ning millistele teemadele tuleb järgneval perioodil rohkem tähelepanu pöörata. Seire tugineb kliimakava tegevuskavale ja KOV taseme andmetele; alusmaterjalidena on lisatud täidetud tegevuste ülevaade ning vastav koondtabel, mille põhjal tekst on koostatud. Kliimakava kohaselt oli 2025. aastaks kavandatud järelinventuur energiatarbimise ja süsinikuheite kohta.
Pärnu kliimakava 2030 on üles ehitatud kuue tegevusvaldkonna alusel: linnaareng, liikuvus, ehitus ja hooned, energeetika, elu, inimesed ja majandus ning loodushüved. Kliimakava seab aastaks 2030 järgmised kliimaeesmärgid: vähendada süsinikuheidet 40% ehk 100 000 tonni võrra; minna üle 100%-selt taastuvale kaugküttele, ühistranspordile ja LED-tänavavalgustusele; rekonstrueerida kõik munitsipaalhooned, vähendades sellega süsinikuheidet 80%; edendada kliimaneutraalset elustiili avalikes hoiakutes, tingimustes ja taristus ning maandada üleujutus-, tormi-, kuumasaare- ja talveilma riske.
Kliimakava elluviimise üldseis
Seire põhjal on kliimakava elluviimine tervikuna edenemas, kuid valdkondade lõikes on edasiminek ebaühtlane. Suur osa tegevusi on käimas, osa tegevusi toimub pideva või etapilise protsessina ning mitme tegevuse puhul on selgunud vajadus täpsustada algset sõnastust või realistlikku ajaraami. See tähendab, et kliimakava rakendamine on liikunud edasi, kuid kõiki eesmärke ei ole võimalik hinnata ainult „tehtud/tegemata“, sest mitmed tegevused on olemuselt pikaajalised ja sõltuvad investeeringutest, partneritest või välistest tingimustest.
Kõige selgem edenemine paistab silma linnaarengu, liikuvuse, hoonete arendamise ning osaliselt energiatõhususe valdkonnas. Edasi on liigutud näiteks Raba–Lai tänava silla valmimise ja sellega seotud ruumiliste lahendustega, Rail Balticu terminali ala planeerimisega, jalgrattastrateegia loomisega, ühistranspordi ja kergliikuvuse arendamisega ning mitme munitsipaalhoone renoveerimisega. Samas on seire käigus ilmnenud ka tegevusi, mille puhul on vajalik eesmärkide või rakendusloogika täpsustamine. Näiteks on tekkinud vajadus üle vaadata kogu munitsipaalhoonestu rekonstrueerimise siht aastaks 2030 ning täpsustada kliima-, keskkonna- ja kriisivaldkonna juhtimisstruktuuriga seotud ootusi, kuna nende elluviimine on praktikas kujunenud algselt kavandatust erinevalt.
Edenemine valdkondade kaupa
Linnaareng ja -planeerimine
Linnaarengu ja -planeerimise valdkonnas on seire põhjal näha, et kliimamõjude arvestamine on järjest enam muutunud planeerimispraktika osaks. Kliimakavas on selle valdkonna peamisteks tegevusteks seatud Raba–Lai tänava silla ja sellega seotud ruumilise arengu käsitlemine, Rail Balticu reisiterminali ja kaubajaama maa-alade arendamine, kliimamõjude arvestamine planeeringutes ning tingimuste loomine sidusama ja vähem autokeskse linnaruumi kujunemiseks. Samuti on kliimakavas ette nähtud kliima-, keskkonna- ja kriisivaldkonna juhtimisstruktuuri loomine.
Seire kokkuvõttes saab hinnata, et valdkonnas on toimunud sisuline edasiminek. Planeerimislahendustes arvestatakse enam ühistranspordi, rattataristu, haljastuse ja parkimiskorralduse teemadega ning oluliste ruumiliste arenduste puhul on kliimamõju vähendamise põhimõtted senisest nähtavamad. Samal ajal on ilmnenud vajadus täpsustada juhtimisstruktuuri puudutavat tegevust, kuna praktikas on kliima- ja keskkonnateemade käsitlemine jaotunud mitme üksuse vahel ega väljendu tingimata ühe eraldiseisva ametikoha loomisena. Seetõttu on põhjendatud käsitleda selle tegevuse tulemuslikkust laiemalt kui üksiku ametikoha olemasolu kaudu.
Liikuvus
Liikuvuse valdkonna eesmärk on suurendada kestlike, aktiivsete ja tervislike liikumisviiside osakaalu ning muuta liikumisviiside vahetamine mugavaks. Kliimakavas on selle valdkonna tegevustena nimetatud tervikliku liikuvusplaani koostamine, jalgrattastrateegia rakendamine, parkimiskorralduse ajakohastamine, ühistranspordi kättesaadavuse ja mugavuse parandamine, ümberistumisvõimaluste loomine, paindlike liikuvusteenuste arendamine, elektrilaadimistaristu toetamine ning targa linna lahenduste kasutamine liikuvuse juhtimisel.
Seire põhjal saab hinnata, et liikuvuse valdkonnas on enamik tegevusi töös ning mitme tegevuse puhul on toimunud järjepidev edenemine. Arendatud on jalgrattasõidu ja kergliikuvuse tingimusi, jätkatud ühistranspordi kättesaadavuse parandamist ning toetatud uute liikumisviiside ja ümberistumislahenduste kujundamist. Tegemist on valdkonnaga, kus muutuste mõju kujuneb pikema aja jooksul ning sõltub lisaks taristule ka kasutajate valikutest, teenuste kvaliteedist ja ruumilise planeerimise tervikloogikast. Seetõttu on oluline käsitleda liikuvuse valdkonna edenemist mitte üksikute investeeringute, vaid liikumiskäitumise järkjärgulise muutumise kontekstis.
Ehitus ja hooned
Ehitus- ja hoonete valdkonnas on kliimakava eesmärgiks vähendada hoonete energiakasutust, rakendada madalsüsinikulisi lahendusi ning liikuda munitsipaalhoonete ulatusliku rekonstrueerimise suunas. Kliimakavas on tegevustena ette nähtud munitsipaalhoonete rekonstrueerimine, energiajuhtimissüsteemide juurutamine, sisekliima parandamine, energiaauditite tegemine, elamute renoveerimise toetamine, puidust ehitamise propageerimine ning ringmajanduse põhimõtete laiem rakendamine ehituses.
Seire põhjal on selles valdkonnas toimunud selge edasiminek, eelkõige munitsipaalhoonete rekonstrueerimise ja energiatõhususe parandamise suunal. Samas on ilmnenud, et kliimakavas sõnastatud siht rekonstrueerida kogu munitsipaalhoonestu 2030. aastaks vajab realistlikumat käsitlust. Hoonete uuendamine toimub etappide kaupa ning sõltub investeeringute mahust, objektide tehnilisest valmisolekust, projekteerimis- ja ehitusvõimekusest ning prioriteetide seadmisest. Seetõttu on põhjendatud hinnata valdkonna arengut mitte ainult lõppeesmärgi absoluutse täitmise, vaid ka rekonstrueerimise tempo, kvaliteedi ja mõjupõhise edenemise kaudu.
Energeetika
Energeetika valdkonna eesmärk on liikuda taastuvenergiale tugineva energiakasutuse suunas, parandada energiatõhusust ning arendada kohalikke ja hajutatud lahendusi. Kliimakavas on selle valdkonna oluliste tegevustena nimetatud rohesertifikaadiga elektri kasutamise laiendamine, päikeseenergia lahenduste kasutuselevõtt munitsipaalhoonetel, tänavavalgustuse kaasajastamine, veevärgi- ja kanalisatsiooniettevõtte energiatõhususe parandamine, bioenergia kompetentsi arendamine ning biometaani ja vesinikuenergeetikaga seotud arendusprojektides osalemine. Soojusmajanduse osas näeb kliimakava ette kaugkütte arendamise, heitsoojuse kasutuselevõtu võimaluste kaardistamise ja kohalike lahenduste arendamise eri piirkondades.
Seire põhjal saab hinnata, et energeetika valdkonnas on tehtud mitmeid vajalikke samme, kuid valdkonnas esineb ka kõige enam väliseid sõltuvusi. Positiivsena saab välja tuua tänavavalgustuse kaasajastamise jätkumise ning taastuvenergia lahenduste järkjärgulise kasutuselevõtu. Samas vajavad osa eesmärke ja tegevusi täpsustamist, et need oleksid paremini mõõdetavad ja kooskõlas tegelike rakendusvõimalustega. Eelkõige puudutab see täielikku üleminekut rohesertifikaadiga elektrile kõigis munitsipaalhoonetes ning neid tehnoloogilisi arendusi, mille elluviimine sõltub turu arengust, taristuvõimekusest või riiklikust õigusraamist.
Elu, inimesed ja majandus
Elu, inimeste ja majanduse valdkond hõlmab eeskätt ringmajandust, tarbijateadlikkust, ettevõtluse ja tarbimiskäitumise muutumist ning elanike kaasamist kliimapoliitika elluviimisesse. Kliimakava rõhutab selles valdkonnas teavitustegevusi, nõustamist, kogukondade kaasamist ning elanike ja ettevõtjate motiveerimist energiatõhusamate ja väiksema kliimamõjuga valikute tegemiseks. Samuti nähakse ette korteriühistute ja eramajaomanike nõustamise laiendamist ning teadlikkuse kasvu toetavaid tegevusi.
Seire põhjal on tegemist valdkonnaga, kus mõju avaldub üldjuhul kaudsemalt ja pikema aja vältel kui taristu- või ehitusprojektide puhul. Selliste tegevuste tulemuslikkus väljendub eeskätt järjepidevas nõustamises, koostöös, teavitamises ja praktikate kujundamises. Edaspidi võiks kaaluda, kas valdkonna edenemise kirjeldamiseks on otstarbekas rakendada ka selgemalt mõõdetavaid näitajaid.
Loodushüved ja kliimamuutustega kohanemine
Loodushüvede valdkond hõlmab kliimakava järgi nii süsinikusidumise suurendamist looduslikus maakasutuses kui ka kliimamuutustega kohanemist ja kriisivalmidust. Kliimakava kohaselt on olulised rohealade ja looduslike alade säilitamine, üleujutusohu vähendamine, kohanemisvõime suurendamine ning andmepõhise seire ja kriisivõimekuse tugevdamine. Kliimakavas on välja toodud ka kohanemisindikaatorid, sealhulgas üleujutusriskiga seotud elanike arv, rohe- ja veealade osakaal ning kliimariskide maandamise suutlikkus.
Seire kokkuvõttes tuleb rõhutada, et selles valdkonnas on suur osa tegevustest olemuselt pidevad ning tulemused kujunevad pigem järjepideva töö, koostööprojektide, teadlikkuse tõstmise, hariduslahenduste ja heade praktikate levitamisena. Samas on tegemist strateegiliselt väga olulise suunaga, kuna kliimariskide sagenemine suurendab vajadust lõimida kohanemis- ja kriisivalmiduse teemasid nii planeerimisse, taristuotsustesse kui ka linnajuhtimisse laiemalt.
Taseme seire peamised tähelepanekud
| Näitaja | Baastase 2019 | 2024 seireväärtus | 2030 siht | Hinnang |
| Elektritarve | 16 970 MWh | 18 164 MW h | väheneb | Vajab tähelepanu |
| LED-valgustuse osakaal | 12% | 38% | 100% | edeneb |
| Rekonstrueeritud KOV hoonete osakaal | 32% | 37% | 100% | edeneb |
| C-klassi hoonete (elamute) osakaal | 9,3 % | 9,8 % | 30% | aeglane edenemine |
| Nullheitega / biokütusel ühistransport | 66% | 69% | 100% | edeneb |
| Olmejäätmete liigiti kogumine | 46% | – | 100% | vajab analüüsi |
Taseme seire näitab, et osa mõõdetavaid näitajaid liigub soovitud suunas, osa aga vajab tugevamat sekkumist.
Elektritarve on võrreldes baastasemega suurenenud 16 970 MWh-lt 18 164 MWh-ni, mis näitab, et selles näitajas ei ole veel saavutatud soovitud vähenemist. Samal ajal on positiivseid arenguid näha üksikutes energiatõhususega seotud alamvaldkondades. Näiteks on tänavavalgustuse energiatarve vähenenud 2019. aasta 4915,7 MWh-lt 2024. aastaks 3771,7 MWh-ni. See viitab, et tänavavalgustuse kaasajastamine on andnud mõõdetava tulemuse. LED-valgustuse osakaal KOV tänavavalgustuses on tõusnud 12%-lt 38%-ni, mis näitab liikumist seatud eesmärgi suunas.
Rekonstrueeritud KOV hoonete osakaal on suurenenud 32%-lt 37,1%-ni. Vähemalt C-klassi energiamärgisega hoonete osakaal on tõusnud 9,3%-lt 9,8%-ni, mis kinnitab küll positiivset arengut, kuid näitab samas, et eesmärgi saavutamine eeldab senisest kiiremat edenemist. Arvestades, et Pärnu linnas on ligikaudu 10 000 elamut, sõltub rekonstrueerimise laiem hoogustumine olulisel määral ka riiklike toetusmeetmete olemasolust. Senised toetusvõimalused ei ole olnud piisavalt stabiilsed ega mahukad, et toetada rekonstrueerimist vajalikus ulatuses.
Nullheitega või biokütuseid kasutava transpordi osakaal ühistranspordis on kasvanud 66%-lt 69,4%-ni. Tegemist on positiivse arenguga. Samas on oluline, et uue lepingu Pärnumaa ühistranspordikeskuse korraldatud Pärnu linnaliinide bussihanke aastateks 2027-2036 alusel lõpetatakse alates 2027. aastast Pärnu linnaliinidel diislikütusel töötavate busside kasutamine ning teenust hakkavad osutama 27 biometaanil ja 5 elektril töötavat bussi. See loob eeldused näitaja oluliseks paranemiseks järgmisel perioodil.
Olmejäätmete liigiti kogumise kohta ei olnud käesoleva seire koostamise ajal võimalik saada usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid, mistõttu ei saa selle näitaja osas käesolevas kokkuvõttes lõplikku hinnangut anda.
Olulisemad kitsaskohad ja korrigeerimisvajadused
Seire põhjal ei ole peamine kitsaskoht mitte tegevuste puudumine, vaid asjaolu, et osa kliimakavas sõnastatud tegevusi on liiga jäigad, absoluutse sihiga või ei arvesta piisavalt rakenduspraktikat. Mitme tegevuse puhul on seire käigus ilmnenud, et algne sõnastus ei võimalda tegelikku edenemist kõige paremini hinnata, kuna tegevuste elluviimine toimub etapiviisiliselt, sõltub välistest tingimustest või eeldab pikemat ajaperspektiivi, kui kliimakavas algselt eeldatud.
Eelkõige puudutab see kliima-, keskkonna- ja kriisivaldkonna juhtimisstruktuuri kirjeldust, kogu munitsipaalhoonestu 100% rekonstrueerimise sihti aastaks 2030, 100% rohesertifikaadiga elektri kasutamise eesmärgi sõnastust ning biometaani projektiga seotud ootuste realistlikkust. Nende tegevuste puhul ei ole küsimus eesmärgi olulisuses, vaid selles, et nende rakendamine sõltub osaliselt linnaülestest asjaoludest, investeerimisvõimekusest, partnerite valmisolekust, tehnoloogiate arengust või riiklikust õigusruumist. Seetõttu on põhjendatud hinnata, kas tegevuste sõnastused vajavad täpsustamist nii, et need oleksid ühtaegu ambitsioonikad, kuid samas realistlikult elluviidavad ja seiratavad.
Tähelepanu vajab ka asjaolu, et kõik kliimakava tegevused ei ole oma olemuselt ühtviisi mõõdetavad. Kui taristu- ja investeeringupõhiste tegevuste puhul on edenemine sageli nähtav konkreetsete tulemuste kaudu, siis mitmes valdkonnas avaldub areng järk-järgult ning sõltub koostööst, nõustamisest ja käitumuslikest muutustest. Seetõttu on oluline, et seires oleks võimalikult selgelt eristatud, millised tegevused on linna otseses mõjualas, millised sõltuvad koostööst teiste osapooltega ning milliste tegevuste puhul on tegemist pikaajalise suunamuutusega.
Lisaks ilmneb seire käigus, et mitmes valdkonnas on andmete kvaliteet, kättesaadavus ja võrreldavus veel arendamisel. See raskendab ajas võrreldavate järelduste tegemist ning võib mõjutada ka hinnangut tegevuste tulemuslikkusele. Kliimakava rakendamise seisukohalt on seetõttu oluline jätkata seireandmete korrastamist, parandada andmeallikate järjepidevust ning tagada, et seire tugineks võimalikult usaldusväärsele ja ühtsel alusel kogutud teabele. Nii on võimalik kujundada kliimakava elluviimisest selgemini juhitav ja paremini hinnatav protsess.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes saab öelda, et Pärnu kliimakava elluviimine on käivitunud ning mitmes valdkonnas on saavutatud sisuline edenemine. Eriti on see nähtav ruumilise arengu, liikuvuse, hoonete rekonstrueerimise ja energiatõhususe parandamisega seotud tegevustes. Samas näitab seire, et valdkondade lõikes on areng olnud erineva tempoga ning osa tegevusi eeldab jätkuvalt pikemat ajahorisonti, täiendavaid investeeringuid ja koostööd erinevate osapooltega. Järgmisel perioodil on oluline keskenduda suurema mõjuga tegevustele, täpsustada vajaduse korral eesmärke ja tegevusi ning tagada, et seire annaks võimalikult selge ülevaate tegelikust edenemisest. Nii on võimalik kujundada kliimakava elluviimisest järjepidev ja realistlik protsess, mis toetab Pärnu pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamist.