Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saada esimese kontinendina kliimaneutraalseks 2050. aasta. Eesti peab selleks olulisel määral vähendama kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid ja suurendama maakasutuslikult sidumisvõimekust. Suur roll selles protsessis on kohalikel omavalitsustel. KOV-id seavad kliimaeesmärke vabatahtlikult, riiklikus heitkoguste vähendamise jaotuskavas pole KOV osa välja toodud.
Kliimakava koostamisel analüüsiti inimtekkelisi kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid Pärnu linna haldusterritooriumil ning koostati baasinventuur. Täiendava analüüsiga täpsustati omavalitsuse enda haldusala heitkoguseid. Hinnati KGH vähendamise võimalusi nii otseselt KOV mandaadis ja ülesannetes kui ka kaudselt kogukondade, inimeste, ettevõtjate ja külastajate panusena. Analüüsi ja arutelude alusel koostati Pärnu kliimakava 2030. aasta eesmärkides, mis väljendab selget suunda Pärnu linna kliimaneutraalsusele ning kaasnevaid võimalusi linnaarengu ja linnakvaliteedi tõstmiseks. Eelkõige lähtuti tegevuskava koostamisel 2030. aasta kliimapoliitika ning selle kümnendi energiasiirde ja üleminekute realistikke samme 2021-27 struktuurirahastamise toel.
Samuti käsitleb kliimakava kliimamuutustega kohanemist ning seab tegevusplaanid kohanemistegevusteks ning vastupanuvõime tõstmiseks.
Pärnu linna energiatarve ja kasvuhoonegaaside heide (2019)
Pärnu linna 2019. aasta kohta tehtud inventuuri kohaselt oli linna territooriumi kasvuhoonegaaside heide 276,8 tuhat tonni CO2e ja energiatarbimine 693 GWh aastas.
Joonis 1. Pärnu linna territooriumi CO2 heide valdkondade lõikes 2019. aastal (tCO2/a).
Kolmveerand linna heitest tulenes elektri kasutamisest põhjustades 208 tuhat tonni CO2e heidet (291,8 GWh/a). Soojusenergia kasutamisest tulenev heide oli 10,4 tuhat t CO2 (253,3 GWh/a), mis näitab energiaühiku kohta madalat heide, mis on saavatatud suure taastuvenergia osakaaluga soojus tootmisel. Transpordisektori heide oli 38 tuhat tonni (14%) ning jäätme põhjustasid omakorda 20,3 tuhat tonni heidet (7%). Munitsipaalsektori heide moodustas haldusterritooriumi heitest 4,8% ehk 13,4 tuhat tonni (40,1 GWh/a), millest üle 90% tulenes elektri kasutamisest. Soojuse kasutamise ja ühistranspordi heide oli madal taastuvate kütuste kasutamise tõttu, ka ühistranspordis on 66% ulatuses kasutusel biometaan. Heite jaotus munitsipaalsktoris on esitatud järgmisel joonisel.
Joonis 2. Pärnu linna territooriumi CO2 heide valdkondade lõikes 2019. aastal (tCO2/a).
Ligi 90% munitsipaalsektori heitest moodustas keskuslinn, Audru osavald heide oli ligi 5% ja Paikuse ja Tõstamaa vahel joatus ülejäänud heide võrdselt.
Pärnu linna tänavavalgustuse indikaatornäitajad
| Aasta | Valguspunktide arv, tk | LED valgustite osakaal, % | Energiatarve aastas, MWh/a | Energiatarve aastas, MWh/a | Energiatarve valguspunkti kohta aastas, kWh/vp∙a |
|---|---|---|---|---|---|
| 2019 | 9638 | 10% | 4900 | 3500 | 508 |
Pärnu linnale lähimaks võimalikuks meretuulepargi arenguks on Utilitas OÜ taotluse alusel hoonestusloa menetluse meretuulepargi rajamiseks Pärnumaa merealale Liivi lahes. Koos hoonestusloa menetlusega algatati ka keskkonnamõjude hindamine, sh piiriüleste mõjude hindamine.
Utilitas plaanib rajada Saare-Liivi meretuulepargi, kus on kuni 300 tuulikut projektvõimsusega kuni 6 GW (alad 1-5, taotluses 299 tuulikut omavahelise vahekaugusega u 1 km). Ühtlasi on kavas meretuulepargile lisada ka vesinikukompleks, planeerida ja rajada tuleb ühendusliinid 330 kV alajaamani Sindis.
Pärnu kliimakava 2030 on valminud KIK tellimusel Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetusel. Kliimakava koostamise viisid läbi Tartu Regiooni Energiaagentuuri kliima- ja energiaeksperdid Antti Roose (projektijuht ja peaekspert), Marten Saareoks (baasinventuur ja vähendamiskava), Martin Kikas (energeetika, taristu ja hooned), Ülo Kask (soojusmajandus ja hooned) ning Neeme Kärbo (planeerimine, rakendamine). Kliimakava nõustas Islandi Keskkonnaagentuuri kliima ja ringmajanduse osakonna nõunik Ásdís Nína Magnúsdóttir.
Kava koostati detsembrist 2021 juunini 2022. Kliimakava protsessis viidi läbi 6 koosolekut, 7 ekspertarutelu ning 2 avalikku seminari. Kokku osales kliimakava koostamisel otseselt 20 ametnikku ning 18 spetsialisti-eksperti.
Olulised alusdokumendid
Pärnu linna arengukava 2035
Pärnu linna eelarvestrateegiad
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, märts 2021
Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+
Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2026
Pärnu linna sademevee arendamise strateegia ja tegevuskava aastani 2026
Pärnu linna jäätmekava aastateks 2019-2023
Üleriigilised strateegiad
Eesti 2035
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Kliimamuutustega kohanemise arengukavas 2030