Pärnu 2035: Looduskeskkonna kui piirkonna olulise tugevuse väärtustamine. Pärnu kui eeskuju keskkonnasäästlike lahenduste juurutamisel. Pärnu on ette valmistatud kliimamuutustega kohanemiseks.
KLIIMAEESMÄRK 2030:
Pärnu on kliimapositiivne ja kasvatab looduslikku süsinikusidumist. Pärnu kohaneb kliimamuutustega ja tõstab vastupanuvõimet kliimakriisis. Pärnakal on riskitaju.
KASUD
- Kliimariskide maandamine looduslikult ja insenerilahendustega
- Erakordsete ilmaolude riskiennetus ja -haldus
- Linna soojussaare efekti vähendamine
- Elurikkuse säilitamine ja tõstmine
- Looduse väärtustamine
- Loodusalade puhkeotstarbeline kasutamine
- Elanike rahulolu puhtama ja rohelisema elukeskkonnaga
SUURENDAME SÜSINIKUSIDUMIST LOODUSLIKULT
Lähtepositsioon ja probleemid
Pärnu keskuslinnas on linnaparke, -metsi ja haljasalasid kokku 6,5 km2 (20%). Pärnu
hoiab, arendab ja haldab linnaparke, linnametsi, rannavööndit ja linnakeskkonda
tervikuna ajaloolise kuurortlinna traditsioonides rohelisena ja haljastatult, rikastades
pakutavate loodushüvedega puhkamist, süsinikusidumist, ruumilist ja looduslikku mitmekesisust
ja olles ilmapuhvriks.
Linnasüsteemide arendamise ja linnataristu investeeringutes tuleb vältida rahastuskärpeid,
mille alla satuvad haljastus ja maastikuarhitektuur.
Pärnu haldusterritooriumi maakasutusliku süsinikubilansi määratlevad lisaks asustusele
looduslik ja pool-looduslikud maad, metsamaa 400 km2, põllumaa 149 km2,
rohumaad 56 km2 ning märgalad 150 km2. Kui mineraalmuldadega aladelt metsades ja
püsirohumaadel toimub summaarselt süsinikusidumine, siis suur heide pärineb kuivendatud
turvasmuldadega aladelt, iseäranis praegustest ja ka taastamata turbamaardlatest.
Teadvustame ja tähtsustame loodusliku süsinikusidumise suurt potentsiaali ja suuname
maakasutust selle asjatundlikuks rakendamiseks (otstarvete konkurents ja vastuolud).
Tegevus | CO2 heite vähendamine tonni aastas | Täitja |
PÄRNU PANUSTAB 5 loodustegevusega | 11500 | |
Jätkame eesmärgipäraselt linna parkide ja metsade ning Tõstamaa, Audru ja teiste parkide haldust (haljastuse mitmerindelisus, elurikkus ja süsinikusidumine). | 8000 | LM |
Viime ellu Waterlandi märgalade taastamise projekti ning laiendame märgalade planeerimiskogemust laiemalt | Pikas perspektiivis oluliselt | PO, Pärnu Kolledž, ELF |
Jätkame laialdast rannaniitude (öko) hooldust. | 3000 | LM |
Hoiame eritähelepanu all arendatavate kruntide ja tänavaruumi haljastamist (sh kõrghaljastus). Pakume arendajatele kompensatsioonihaljastuse võimaluse loomist. | x | PO |
Jätkame ranna- ja kaldaalade korrastamist | 500 | LM |
TÕSTAME PÄRNU VASTUPANU- JA KOHANEMISVÕIMET KLIIMAMUUTUSTES JA HÄDAOLUKORDADES
Pärnus on pikenemas ja soojenemas suvi (>25oC päevad tõusnud 13-lt 1961–1990 21-le 1991-2020)
ning lühenemas oluliselt talv (külmakraadidega päevade arv vähenenud 137-lt 1961–1990 127-le
1991–2020, samas võrdlusperioodis on vähenenud lumekattega päevad 41).
Sajandiüleujutus katab Pärnu rannapiirkonda 709 ha ulatuses ja ohustab 4480 elanikku. Üleujutusriski
ei ole kõrgemaks hinnatud, tormisuse kasvu ja hoogsadude sagenemist Pärnus ei saa statistilises
usaldusväärses kinnitada.
Pärnu linn on kehtestanud elutähtsatest teenustest kaugküttele, veevarustusele (8 tundi) ning
kohalike teede hooldusele (10 cm lund 4 tunni jooksul) toimepidevuse nõuded. Teiste elutähtsate
teenuste toimepidevuse tagavad riigiametid. Kriisikomisjon on saanud viimastel aastatel vilumust
ja praktilist kogemust seoses pandeemia ja Ukraina sõjaga.
Tegevus | Kaasnev kasu/mõju | Täitja |
PÄRNU PANUSTAB 8 kohanemistegevusega | ||
Maandame üleujutusriski ranna-ja kaldavööndis (Rannapromenaad, Ringi tn lõpu kaldakindlustus, Paikuse Kiviajaküla kallasrada jm, proj.ting.). | Turvalisus, linnakeskkond | PO, TET |
Vähendame linna kuumasaart rohelisema ja liigendatuma parkladisaini ning integreeritud lahendustega. | PO | |
Uurime muulide ja laevateede mõju kaldaerosioonile (Valgeranna, Pärnu erosioon). | Taltech | |
Täpsustame Audru ja Reiu jõekallaste maalihete riskihinnangut ja selle alusel töötame välja riskide maandamiskava. | PO | |
Täpsustame lahendusi hädaolukordades ning viime sisse süsteemse ennetustöö (kriisikomisjon, elutähtsad teenused). | SO | |
Täiendame hoolduslepinguid erakordsete ilmaolude asjus (lumi, jäide, tormid jne) ning kontrollime tänava hoolduse lepingutingimuste täpset täitmist. | LM ja TET | |
Täiendame targa linna vahenditega riskijuhtimist, keskkonna-kliimahindamise, -prognoosi ja hoiatussüsteeme, et tõsta Pärnu vastupanuvõimet erakordsetes ilmaoludes. | AO ja PO |
EDENDAME KLIIMA- JA KESKKONNAHARIDUST
Tegevus | Kaasnev kasu/mõju | Täitja |
PÄRNU PANUSTAB 4 haridustegevusega | ||
Loome tingimused õuesõppeks koolide-lasteaedade juures (Audru LA, Jõõpre kool, Kastani LA, Kuninga PK, Paikuse, Tammsaare jm). | Teadlikkus, haritus | HO ja TET |
Toetame ja arendame kliimahariduse andmist ja keskkonnaprogrammi täitmist Pernovas ja kõigis koolides | Teadlikkus, haritus | HO |
Tõstame ametnike erialapädevusi ja valdkondlikku teadlikkust. Levitame Pärnu parimat kogemust. | Pädevused | LV |
Arendame haridus-, teadus- ja innovatsiooni koostööd TÜ Pärnu Kolledži, kutsehariduskeskuse jt asutustega (haridus-, teadus- ja arendusprojektid). | Innovatsioon | LV AO |
LV – linnavalitsus
AO – arenguosakond
HO – haridusosakond
PO – planeerimisosakond
TET – taristu- ja ehitusteenistus
SO – sotsiaalosakond