Pärnu 2035:
Linnaruumi atraktiivsuse ja kasutatavuse suurendamine.
Elanike, turistide ja ettevõtete vajadusi arvestava kvaliteetse elukeskkonna arendamine.
KLIIMAEESMÄRK 2030
Pärnu kasvab sidusalt senise asustusmustri sees. Vähendatakse linnakasvu ja laienemise kliimamõju. Pärnu City’t Rail Balticu reisiterminali ümbruses arendatakse targa ja kliimaneutraalse linna põhimõtetel, järgides arendustes kõrgeimaid standardeid.
KASUD
- Linnaruumi inimkesksemaks muutmine
- KHG ja teiste heidete vähendamine
- Energiatõhususe suurendamine
- Sundliikuvuse vähendamine
- Transpordi negatiivsete tervisemõjude vähendamine
- Kauba- ja teenindusvedude logistika parandamine
PLANEERIME PÄRNUT/LINNA KLIIMANEUTRAALSEMAKS
Lähteolukord ja probleemid
Pärnu linna 2019. aasta kohta tehtud inventuuri kohaselt oli linna territooriumi kasvuhoonegaaside heide 276,8 tuhat tonni CO2e ja energiatarbimine 693 GWh aastas. Pärnaka süsinikujalajälg on 5,3 tonni CO2e, mis Eesti linnade võrdluses suhteliselt väike ja samal tasemel Põhjala sarnaste linnadega.
Linnamuster vajab jätkuvat sidustamist ja linnaruum tihendamist, seda ühelt poolt arvestades südalinna kvaliteedi tõstmist, teiselt poolt pargialade ja ranna-alade väärtustamist nii puhkefunktsioonis kui ka kõigis loodushüvedes.
Eeslinnastumine kehtestatud planeeringute alusel ja turutingimustes jätkub. Kliima-energiapoliitika eesmärkides tuleb uusasumites teha terviklikumat kohaloomet ning luua planeeringuliselt ja linnakorralduses tingimused kodulähedaste teenuste pakkumiseks. Kohaloome peab sisaldama detailplaneeringu tasemel kõrghaljastuse määratlemist.
Pärnu City arendused, st Rail Balticu reisiterminali kant peaks näitama eeskuju uue tervikliku kliimaneutraalse linnaasumina, milles vähendatakse kliimamõju nii ehitatud keskkonna olelusringi arvestuses, leitakse tulevikulahendusi liikuvuses ja taristus kui ka võimendatakse süsiniku sidumist rohealadel.
Uusi elamukvartaleid peaks rajama koduse ja rohelise elukeskkonnana, mitte auto- ja parklakeskselt.
| Tegevus | CO2 heite vähendamine tonni aastas | Täitja |
| PÄRNU PANUSTAB 6. arengutegevusega | 400 | |
| Loome kolmanda Raba – Lai tn sillaga tingimused transpordiheite vähendamiseks, linnamustri sidustamiseks ning vanalinna ruumilise kvaliteedi tõstmiseks. Käsitleme muutusi ühtlasi ÜP protsessis. Koostame ruumilise visiooni sildade vahelisele alale mõlemal pool jõge | 400 | PO ja TET |
| Planeerime, projekteerime ja arendamine Rail Balticu reisiterminali ja kaubajaama maa-alasid kõrgeimate keskkonna- ja kliimastandardite järgi (liikluskeem, kergliikuvus, rohealad jm). Rajame Rail Baltic terminali kvartali energia-kliimalinnakuna. | x | PO ja TET |
| Arvestame planeeringutes kliimamõju vähendamisega (tõstes ühistranspordi kättesaadavust, kõrghaljastades, parkimiskorraldusega, rattataristu loomisega) | x | PO ja TET, LM |
| Soodustame arendamata maa-aladel elamuarendust: Loode-Pärnu arendusala, Uus-Sauga-Rehepapi-Hoburaua tn piirkond jm | – | PO ja TET |
| Rajame Audrusse keskväljaku | – | TET |
| Loome linnavalitsuses kliima-, keskkonna- ja kriisivaldkonna juhtimisstruktuuri (seire, analüüs, horisontaalsed tegevusvood, arendusprojektid). Loome kliimaametniku töökoha. | – | LV |
x pole võimalik CO2 heite vähendamist usaldusväärselt arvuliselt hinnata
– seos CO2 heite vähendamisega süsteemne või kaudne
LV linnavalitsus
AO arenguosakond
HO haridusosakond
PO planeerimisosakond
TET taristu- ja ehitusteenistus
SO sotsiaalosakond