ENERGEETIKA
Pärnu 2035:
Ettevõtluse arengule kaasaaitamine.
Elanike, turistide ja ettevõtete vajadusi arvestava kvaliteetse elukeskkonna arendamine.
KLIIMAEESMÄRK 2030:
Pärnu statsionaarne energiakasutus on autonoomne ja toodetud täielikult taastuvallikatest. Tarkade võrkude abil hajutame tootmist ja juhime tarbimist. Laiendame omatarbelist energeetikat prosuumerite ja energiaühistutena.
KASUD
- KHG heitkoguste vähendamine
- Kohalike taastuvate energiaallikate kasutamine, energiaautonoomia
- Energiatarbimises taastuvenergia osakaalu suurendamine
- Energiatõhususe suurendamine
LÄHEME ÜLE TAASTUVENERGIALE JA TARKADELE VÕRKUDELE
Lähtepositsioon ja probleemid
Uute energiatootmisseadmete arendamine, sh lubade ja planeeringute menetlemine võib olla keerukas ja aeganõudev, asjaajamises tekib viivitusi, tõrkeid ja ka loobumisi.
Taastuvatel energiaallikatel töötavate elektritootmisseadmete paigaldamine kohtab kogukondade vastuseisu, eriti tuule- ja suuremate päikeseparkide rajamine.
Energiaühistute loomine taastuvenergia tootmiseks ei ole saavutanud veel vajalikku küpsust ning protsess eeldab tugevamat riiklikku tuge ja õiguslikku raamistikku.
Mitmed tehnoloogilised ja tehnilised teemad, sh tarkade võrkude juurutamine ripub suurtest ja kulukatest süsteemiarendustest jaotusvõrgus, milles KOVi sekkumisvõime minimaalne.
| Tegevus | CO2 heite vähendamine tonni aastas | Täitja |
| PÄRNU PANUSTAB 9 energeetikategevusega | 9600 | |
| Lähme munitsipaalhoonetes 100% rohesertifikaadiga elektri tarbimisele | 4000 | TET |
| Toetame päikeseenergia kasutamist munitsipaalhoonete rajamisel ja rekonstrueerimisel (teha analüüs, kuhu ja mis järjekorras) ning lisame hoonetele ja rajatistele antavatesse dokumentidesse päikeseenergia süsteemide rajamise põhimõtted. | 600 | TET, PO |
| Toetame arenguid tuuleenergeetikas, otsides arendajatega koostööd elektrienergia kohalikuks kasutamiseks. | x | PO |
| Jätkame tänavavalgustuse arendamist (LED-valgustid) ja loome valgustusrežiimide juhtimissüsteemi (Pärnus, Audrus, Tammarus, Tõstamaal, Paikusel jm), saavutada elektrikasutuse vähenemine 50%. | 900 | TET |
| Lähme veevärgi- ja kanalisatsiooni ettevõttes 100% rohesertifikaadiga elektri tarbimisele ning parandame energiatõhusust. Uurime võimalust biogaasi tootmiseks ja biometaaniks väärindamiseks. | 4100 | TET, Pärnu Vesi |
| Toetame bioenergia kompetentsikeskuse arendamist | x | LV |
| Osaleme vesinikuenergeetika arendusprojektides (vesinikuoru klaster, siduda tuule- ja päikeseenergia projektidega) | x | LV |
| Liigume edasi biometaani projektiga (jäätmeringlus ja tehnoloogilised kompleksid, tasuvushinnangud) | x | Paikre, Pärnu Vesi |
| Otsime süsteemseid lahendusi energiavaesuse probleemile ning maandame riigi ja linna võimaluste raamides energiaostu riski. | – | LV SO |
KAASNEVAD KASUD
- Kulude vähendamine omatarbelise elektrienergiaga, ülekandekulude vähenemine
- Energiaautonoomia
- Piirkondlik innovatsioon
- Linnaruumi muutmine ohutumaks
- Valgusreostuse vähendamine
SOOJUSMAJANDUS
LAIENDAME KAUGKÜTET (tsentraliseeritud)
Lähtepositsioon ja probleemid
Probleem on kaugkütet omavate väikeasulatega, mille elanikkond ja ühtlasi soojustarbimine neis väheneb.
Massiline hoonete energiasäästlikumaks renoveerimine (eesmärk aastaks 2050 100%) vähendab kaugküttesoojuse kasutust, mis tekitab survet soojuse hinna tõusule.
Kaugküttevõrkude mitte eelisoleeritud torustikud vajavad lähiaastatel väljavahetamist eelisoleeritute vastu või tuleb muul moel, näiteks renoveerides kadusid vähendada.
Mõnedes varem kaugküttel olnud asumites tuleb teha kaugküttevõrkude taastamise teostatavuse uuringuid. Vajalikud on ka kaugküttesüsteemide lokaalsele küttele ülemineku uuringud.
Tuleb leida võimalusi kaugküttevõrkudes puitkütuste kõrval teiste taastuvate energiaallikate ja heitsoojuse kasutuselevõtmiseks. Samuti on vajalikud soojuse salvestamise teostatavuse uuringud.
Kaasnevad kasud
- Kasvab kaugküttesüsteemi efektiivsus ning paraneb soojuse varustuskindlus. Linna hoonete soojusvarustus areneb optimaalselt ja saavutab kõrge efektiivsuse
- Paraneb keskkonnaseisund
- Paraneb primaarenergia kasutus
- Piirkondlik innovatsioon
- Linnaruumi muutmine ohutumaks
- Valgusreostuse vähendamine
| Kaugkütte arendamine Pärnu KOVs, kaugküttepiirkondade ja tegevuste lõikes | CO2 heite vähendamine tonni aastas | Täitja |
| PÄRNU PANUSTAB 10 soojusmajandustegevusega | 320 | |
| Pärnu linnas (hakkpuit, turvas, maagaas) | soojusettevõtja | |
| ⦁ Loome tingimused kaugküttevõrgu laiendamiseks ning lokaalküttel hoonete liitmiseks. ⦁ Kaardistame heitsoojuse allikad Pärnu linna kaugküttepiirkonnas ja teeme teostatavuse uuringuid nende kasutusele võtmiseks. ⦁ Analüüsime soojuse salvestuse võimalusi (lühiajaline, pikaajaline). ⦁ Asendame mitte eelisoleeritud torustikud eelisoleeritutega. ⦁ Koostame soojusmajanduse arengukava igale kaugküttepiirkonnale ja uuendame seda iga 5 aasta järel | 300 | KOV, soojusettevõtja |
| Kaardistame KOV soojusmajanduse olukorra korterelamutega asulates, et liikuda edasi kaugküttevõrgu või lokaalkütte arendamise optimaalsete lahendustega. | – | KOV |
| Paikusel (hakkpuit) laiendame kaugküttevõrku ja liidame lokaalküttel olevaid hooneid. | 20 | soojusettevõtja |
| Seljametsas (hakkpuit) arendame edasi kliima- ja keskkonnasõbralikku kaugküttesüsteemi | – | KOV, soojusettevõtja |
| Tõstamaal (hakkpuit) arendame edasi kliima- ja keskkonnasõbralikku kaugküttesüsteemi. | – | KOV, soojusettevõtja |
TÄIUSTAME LOKAAL- JA KOHTKÜTET
Lähtepositsioon ja probleemid
Lokaal- ja kohtküttes on tugev turusurve üleminekule soojuspumpadele, mis vajab elektrivõrkude tugevdamist ja sinna täiendavaid investeeringuid.
Väikesed biokütuse katlad või kaminad nõuavad hoones (või kinnistul) rohkem ruumi (kütuse etteandeseadmed, ladu). Investeeringud biokütuste kasutamiseks on kas väiksemad või enam-vähem võrdsed soojuspumpadega, kuid biokütuse seadmete nõuetekohane käitamine nõuab kasutajalt täiendavat tööd.
Kaugküttepiirkondades või nende läheduses tuleks võimalikult palju lokaal- ja kohtküttel olevaid hooneid (elamuid) liita kaugküttesüsteemidega, eriti kui neis kasutatakse soojuse saamiseks taastuvaid energiaallikaid.
Ahiküttega hoonetes on vaja massiliselt asendada vanemat tüüpi ja saastavamad kütteseadmed uute, kaasaja normidele vastavatega.
Õliküttel lokaalkatelde asendamine taastuvatel energiaallikatel töötavate soojusvarustussüsteemidega.
Kaasnevad kasud
- Kasvab kütusekasutuse tõhusus
- Paraneb keskkonnaseisund (peenosakeseste jm heide)
- Piirkondlik innovatsioon (rohetehnoloogiad ja automatiseerimine)
| Asula ja tegevus | CO2 heite vähendamine tonni aastas | Täitja |
| Pärnu linnas tutvustame lokaal- ja kohtküttel hoonete omanikele kaugküttevõrguga ühinemise võimalusi. | x | KOV |
| Audrus ja Jõõpres teeme kaugküttesüsteemi taastamise teostatavusuuringu | x | KOV, KÜd ja soojusettevõtja |
| Jätkame koostöös päästeametiga küttekollete hooldamise ja uuendamise ennetustööd. | – | KOV |
Jätkuvalt on käesoleval ELi rahastusperioodil (2021-2027) vaja riiklikke toetusi kaugküttekatlamajade ja kaugküttevõrkude renoveerimiseks ja uute rajamiseks. Eriti oluliseks on muutunud hoonete või katlamajade gaasiküttelt üle viimine muude energiaallikate kasutamisele.
Kohalik omavalitsus peaks suutma kaasata rohkem välisprojektide raha energiasäästu ja taastuvate energiaallikate kasutusele võtmise projektide elluviimiseks.
Oluline on kohalike omavalitsuste spetsialistide koolitamine ja täiendõpe energeetika ja keskkonnakaitse valdkonnas, mis toetavad energia- ja kliimakavade elluviimist.