Kliimakava rakendamine
| KLIIMAEESMÄRGID 2030 | INVESTEERINGUD JA TEGEVUSKULUD tuhat eurot 2023 | CO2 HEITE VÄHENDAMINE tonni aastas 2023 | Rakenduslikkus |
| 16 000 | 30 000 | ||
| 1.1. Planeerime Pärnut kliimaneutraalsemaks | 400 | 400 |  |
| 2.1. Liigume rohelisemalt ja mitmel viisil | 810 | 870 | |
| 3.1. Arendame, ehitame ja renoveerimine madalsüsiniku põhimõttel | 8470 | 610 |  |
| 4.1. Lähme üle taastuvenergiale ja tarkadele võrkudele | 4020 | 9600 | |
| 4.2. Täiustame soojusmajandust, kaug-, lokaal- ja kohtkütet | x | 1100 |  |
| 5.1 Vähendame jäätmeteket ja tugevdame ringmajandust | 200 | 2300 | |
| 5.2 Tõstame tarbijateadlikkust | 170 | 1600 | |
| 6.1. Suurendame süsinikusidumist looduslikult maakasutuses | 390 | ~15000 | |
| 6.2 Tõstame vastupanu- ja kohanemisvõimet kliimamuutustes ja hädaolukordades | 1900 | – | |
| 6.3. Edendame kliima- ja keskkonnaharidust | 440 | |
Pärnu linnavalitsus peab olema selgelt aktiivses juhirollis kliimapoliitika elluviimisel, pidades silmas eesmärkide ratsionaalset teostatavat ambitsiooni ning plaanide elluviimise kulutõhusust avalikes vajadustes avalike ressurssidega. Kindlasti saab linn toetada poliitilisi sekkumisi ka riiklikul tasandil ning aidata ületada võimalikke takistusi üleminekuprotsessides. Kliimapoliitika osutub järgnevatel aastatel oluliseks arengu valdkonnaks, millega laieneb ka energia-, kliima- ja keskkonnasuunaline tegevustik. Pärnu linnavalitsus saab oma rolli siin kindlasti suurendada, tõmmates kaasa erasektorit, kogukondi ja sidusrühmi, seda nii kohaliku poliitika elluviimisel kui ka kohaliku valitsemise mandaadis ja praktilises linnakorralduses. Küsimus on kliimapoliitika strateegilises kavandamises, mis seni on käinud pigem riiklike toetusmeetmete kohaselt.
Linnavalitsus saab arendada linna juhtimisstruktuurides ja linnakorralduses horisontaalselt kliimakava elluviimist, täiustades kliima-energiavaldkonna juhtimist, seda nii arendusprojektide raames, aga eriti kriisijuhtimise osas. Linnavalitsus viib sisse plaanipärase sidusa töökorralduse ja seire ning katab kliimavaldkonna puuduvad küsimused. Kliimavaldkonda arendatakse linna arengu põhiküsimuste, Rail Balticu, Via Baltica ning energeetika suurprojektide ning taristuinvesteeringute raames, aga ka teadlikkuse tõstmises kliimariskide osas ja järjest pingelisemas energiavaesuse küsimuses. Samuti ei tohi alahinnata linnavalitsuse rolli tehnoloogilistes uuendustes ning energia- ja liikuvusvaldkonna süsteemsetes-struktuursetes muutustes nende sektorite dekarboniseerimisel.
Pärnu linnavalitsus tõmbab kaasa ja motiveerib Pärnu ettevõtteid kui ka investoreid, et edendada energeetikat ning teisi valdkondi, laiendada energia- ja ressursitõhusate tehnoloogiate ning protsesside rakendamist. Pärnu linnavalitsus teadvustab energiakomponendi kui sisendi olulisust majanduskeskkonnas. Linnavalitsus suunab ka iduettevõtlust rohetehnoloogiate ja clean tech suunal. Linn toetab toodan-kui-tarbin-tüüpi prosuumerlust nii avalikus, era kui ärisektoris, mis oluliselt hajutaks riske ning parandaks varustuskindlust ja energiaautonoomiat.
Linnavalitsus kaasab kliimapoliitika elluviimisesse kohalikku kogukonda, nii linlasi kui maapiirkondade elanikke osavaldades. See on oluline asukohavalikutes ja ruumiliselt kaalukates otsustes. Inimeste ettepanekuid võetakse arvesse kliimapoliitika elluviimisel kui linnakorralduses, mis seondub energiakasutuse tõhustamisega. Linlastele antakse tagasisidet arengute kohta. Linnavalitsus täiendab nõustamist nii korteriühistuid kui eramajaomanikke elamute renoveerimiseks. Samuti laiendatakse süstemaatilist tegevust linlaste teadlikkuse tõstmiseks energia- ja kliima teemadel, et panustada üheskoos ka tarbijamajanduse suunal ning autokasutuse kliimamõju vähendamisesse.