Pärnu linna energiatarve ja kasvuhoonegaaside heide (2019)
Pärnu linna 2019. aasta kohta tehtud inventuuri kohaselt oli linna territooriumi kasvuhoonegaaside heide 276,8 tuhat tonni CO2e ja energiatarbimine 693 GWh aastas.
Joonis 1. Pärnu linna territooriumi CO2 heide valdkondade lõikes 2019. aastal (tCO2/a).
Kolmveerand linna heitest tulenes elektri kasutamisest põhjustades 208 tuhat tonni CO2e heidet (291,8 GWh/a). Soojusenergia kasutamisest tulenev heide oli 10,4 tuhat t CO2 (253,3 GWh/a), mis näitab energiaühiku kohta madalat heide, mis on saavatatud suure taastuvenergia osakaaluga soojus tootmisel. Transpordisektori heide oli 38 tuhat tonni (14%) ning jäätme põhjustasid omakorda 20,3 tuhat tonni heidet (7%). Munitsipaalsektori heide moodustas haldusterritooriumi heitest 4,8% ehk 13,4 tuhat tonni (40,1 GWh/a), millest üle 90% tulenes elektri kasutamisest. Soojuse kasutamise ja ühistranspordi heide oli madal taastuvate kütuste kasutamise tõttu, ka ühistranspordis on 66% ulatuses kasutusel biometaan. Heite jaotus munitsipaalsktoris on esitatud järgmisel joonisel.
Joonis 2. Pärnu linna territooriumi CO2 heide valdkondade lõikes 2019. aastal (tCO2/a).
Ligi 90% munitsipaalsektori heitest moodustas keskuslinn, Audru osavald heide oli ligi 5% ja Paikuse ja Tõstamaa vahel joatus ülejäänud heide võrdselt.
Pärnu linna tänavavalgustuse indikaatornäitajad
| Aasta | Valguspunktide arv, tk | LED valgustite osakaal, % | Energiatarve aastas, MWh/a | Energiatarve aastas, MWh/a | Energiatarve valguspunkti kohta aastas, kWh/vp∙a |
|---|---|---|---|---|---|
| 2019 | 9638 | 10% | 4900 | 3500 | 508 |
Pärnu linnale lähimaks võimalikuks meretuulepargi arenguks on Utilitas OÜ taotluse alusel hoonestusloa menetluse meretuulepargi rajamiseks Pärnumaa merealale Liivi lahes. Koos hoonestusloa menetlusega algatati ka keskkonnamõjude hindamine, sh piiriüleste mõjude hindamine.
Utilitas plaanib rajada Saare-Liivi meretuulepargi, kus on kuni 300 tuulikut projektvõimsusega kuni 6 GW (alad 1-5, taotluses 299 tuulikut omavahelise vahekaugusega u 1 km). Ühtlasi on kavas meretuulepargile lisada ka vesinikukompleks, planeerida ja rajada tuleb ühendusliinid 330 kV alajaamani Sindis.